Esimene ohver

Uudis ajalehest. Palang võis tekkida küll e-auto laadimisega seoses, aga võttes arvesse kus see toimus - mingis vanas palkhoones - siis kahtlustaksin pigem vooluvõrgu juhtmestikku. Omalgi oli päris alguses kogemus, kui ühendasin esimest korda 15m pika laadimisjuhtme auto külge. Kiirelt tekkis huvitav aroom garaažis, selline uue asja hais. Asja uurides leidus põhjuseks seesama 3x1,5 mm2 laadimisjuhe, mis oli veel põrandal maas kenasti keras, oli teine täitsa tuliseks läinud induktiivvooludest. Ei oleks osanudki sellist asja ette näha, võimsust oli ju napilt 2,5kW taga, ehk veidi alla 12A voolu. Ei mõtle sellistele asjadele, kuna igapäevases elus ei teki selliseid situatsioone elektrijuhtmetega. Rääkisin hiljem tuttava elektrikuga, ta ütles et praegune standard lubab juhtmel minna  kuumaks kuni 90 kraadi, täitsa uskumatu temperatuur tegelikult. Nüüd kerin järjekindlalt laadimisjuhtme alati täiesti lahti. Järvamaa mehel võis väga vabalt olla sarnane situatsioon juhtmega, ega auto ei tea ju, et juhe keras või pooli peal rullis on, või koguni seinas vanad peenikesed veneaegsed traadikesed, nõuab ikka oma jao voolu. Mitsudel on ka 13A laadimisvool, kusjuures see olla piiratud vooluga versioon, sest Eesti võrgud ei kanna 16A välja.


Need kõmutajad, kes üritavad taas elektriauto teemal ilkuda - meenutage korraks, mitusada sisepõlemismootoriga autot on Eestis ära põlenud ja mis põhjustel? Sellised uudised ei ületa miskipärast isegi uudiskünnist.

Akude eluiga

Pliiakude eluiga (tühjendamise-laadimise tsüklite arv) on teadupoolest sõltuvuses tühjendamise astmest (aku tühjendamise % telg):

Seega - mida paremini hoida akud täis laetuina, seda suuremaks kujuneb kasutatavate tsüklite arv.

Akude soojendus 2

Vastupidi laialt levinud väärarvamusele ei takista külm ilm mingil moel elektriauto käivitamist. Pikalt külmas seisvad akud aga jahtuvad küll, keemilised reaktsioonid nendes aeglustuvad ja energia saadavus halveneb. Seega pole paha mõte akusid soojendada. Laadimise ajal soojenevad akud ise ka paari kraadi võrra, aga kui akud saavad täis ja kätte jõuab hoolduslaadimise tsükkel, siis akud enam juurde ei soojene, pigem hakkavad tasapisi jahtuma. Nagu eelnevalt kirjeldatud, on nüüd aeg akusoojendajal sisse lülituda.

Möödunud nädalavahetusel valitsenud suht stabiilse +3⁰C juures õues seisnud autol sai häälestatud akude soojendajaid. Eesmiste akude termomeeter näitas +15⁰C peale 2 ööpäeva hoolduslaadimises olemist. Salongiakude termomeeter +14⁰C. Salong ise oli ka +14⁰C peale ette soojendatud, klaasid puhtad ja sõitma hakates soojenes salong kiirelt gaasiküttele seadistatud +18⁰C juurde. Seega süsteem toimetab.

Akude soojendus

Eelmiseks ööseks kehtestatud -5⁰C juures õnnestus esimest korda reaalselt katsetada eesmiste akude soojendamise süsteemi. Soojendi on teadupoolest kombineeritud põrandaküttekaablist ja metallplaadist ning asub akude all:

Hommikuks näitas eesmiste akude termomeeter +14⁰C, milline temperatuur oli ka seadistatud termostaadile. Samas oli salongiakude kastis termomeetri näit +9⁰C. Salongi seekord ei soojendatud muud moodi, kui ainult akulaadijate jääksoojusega. Nii et eesmiste akude soojendaja toimib. Salongi tuleb paigaldada tagasi suveks eemaldatud väike auto soojapuhur, mis annab salongiakudele sooja laadimisprotsessi lõpus, kui laadijad toimetavad juba jahedalt. Samas hoiab puhur aknaklaasid jääst puhtad, ei pea enne sõitu kraapima.
Siiski oli ilma lisapuhurita salongis temperatuur parajalt plussis ja aknad praktiliselt jääst vabad, samas kui kõrval parkiva auto klaasid olid paksu jääkorra all.

Lummi sul'

Lumi sulas vahelduseks ära ja sõitmised jätkuvad. Toimetab kõik kenaste ka 0⁰C ümber temperatuuridel, gaasiahi soojendab salongi üles. Akud ühe ööga väljas seistes ära ei jahtu, lisa soojendamist veel ei vaja. Pikema otsa sõitmise ajal akud soojenevad 2⁰C võrra, nagu suvelgi.