"See võib tunduda kummaline," räägib H. Palamets Junior III auditooriumis aastal 2111, "aga aastal 2011 sõitsid kõik autodega, mis hävitasid töötamisel haruldasi naftaprodukte. Nende autode mootorid olid nii kuumad, et jahutusvesi peaaegu kees ning heitgaasid olid nii mürgised, et tapsid inimese ühe tunniga, kui see jäi töötava autoga samasse garaaži..."

27 mai 2012

Tõsisem sõidukatse

Sai siis autoga tiirutatud, kuni aku tühjaks sai. SOC-meetrit peab uskuma, kõneles täit tõtt - kui näitas tühja akut, siis nii ka oli, pisukese varuga. Läbisõitu kogunes 65 km. Sellest 2x10 km juppi maanteesõitu 80-90 kmh ja ülejäänud tiirutasin linnas, linnakiirustel ja üsna ühe jutiga, selline stop n'go keskmine linnaliiklus, tempos püsimine ei olnud probleem. On seda vähe või palju? Nii ja naa... Ootused olid muidugi veidi kõrgemad, nii 100 km kanti. Kogenumad ütlevad, et kui akud treenitud saavad ja mootori harjad sisse töötavad, siis läbisõit pikeneb. Samuti ilmselt saab pikema üldläbisõidu, kui sõita mitmes jupis, mitte ühekorraga - akude laengud saavad aega tasanduda.
Õuetemperatuuriga +23C soojenes mootor 60C kraadini, lisajahutuse puhur on väga abiks asi.
Ühtlaselt tasasel maal linnakiirusega liikudes saab hakkama 30-50A ringis vooluga. Kiirendused ja mäkkesõidud on muidugi eri teema. Näiteks Tartus Narva mägi on nüüd teada kui 120A mägi, aga Jakobi mägi on suisa 200A mägi. Viimane on õnneks lühike jupike.
Linnas on päris paras sõita kolmanda käiguga. Õnnestub nii paigaltvõtt kui kruisimine. Voolukulu suhtes pole vahet, kas võtta paigalt teise või kolmanda käiguga. Kolmandaga on kiirendus 0-30 kmh veidi aeglasem kui teise käiguga. Kui on viitsimist kangiga ämmeldada, siis võib paigalt võtta teisega ja 30-40 kmh juures vahetada kolmandale, saab mineku veidi äkilisemaks. Esimene käik on puhtalt aeglaseks manööverdamiseks, sõitmisel pole vajadust seda kasutada. Päris mõnus linnaautokene :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar