"See võib tunduda kummaline," räägib H. Palamets Junior III auditooriumis aastal 2111, "aga aastal 2011 sõitsid kõik autodega, mis hävitasid töötamisel haruldasi naftaprodukte. Nende autode mootorid olid nii kuumad, et jahutusvesi peaaegu kees ning heitgaasid olid nii mürgised, et tapsid inimese ühe tunniga, kui see jäi töötava autoga samasse garaaži..."

24 august 2011

Pseudoprobleemid

Sai siis Zumm pandud EV hingekirja. Kõik sujus kenasti, kuni tekkis mõte natuke põletismootori jõul põristada, kuni saabuvad elektrivärgeldused. Äsja registreeritud sõiduriist tuleb teadupoolest ülevaadelda tehnilise seisukorra suhtes. Mõeldud - mindud. Kõik oli kena, kuni selgus, et EU heitgaaside saastenormide sisse ei mahu kuidagi Zummi tagapoolest väljuvad aurandused. Liiga rammusad. No mis sa ikka teed - vanamoodne õhkjahutusega karburaatormootor ju, kuigi õlisuitsu ei aja ja edasi käib täitsa kenasti, ei saandki ÜV-d kirja. Nüüd pseudoprobleem, kas hakata põletusmootori saastet ajama EU normikohaseks, või minna ÜV-le alles peale elektrifitseerimist. Siis ei tohiks saastega probleeme tulla.
Aga muidu - täitsa vahva on sõita sellise putukaga :)

17 august 2011

Planned Obsolesence

Lisandus üks filosoofiline vaatenurk: kuri Uus Uljas Maailm (UUM) tungib peale oma ühekordselt kasutatavate asjade ja eludega. Mõttega vaatamiseks üks videoklipp (53 min.).
Et mismoodi on Elektripirnide Vandenõu seotud Elektri-Põrnikaga? Põrnikas on olemuselt pikaajalisuse ja jätkusuutlikkuse sümbol. Sümbol - suure tähega! Arendatud kestma. See on selline riistapuu, mida saab parandada. Näiteks uude kvaliteeti tõstmisega, vahetades dinosauruseõli põletamisel toimetava jõusüsteemi taastuvate energiaallikate toodetaval toimivaga. Igati viisakas elujätkamise moodus. Eriti kui seda suudaks läbi viia ka majanduslikult tõhusalt...

Tema saabumine

Tema (või Temake, veel on ebaselge, kumb) on siis nüüd saabunud:

Eelmine peatuspaik Sudeedimaa. Algne sünnikoht Mehhikomaa. Sünniaeg: AD 1984. Ametlik nimi: Volkswagen Beetle 1200, Typ-1 (-11), Mexico-Käfer. Esialgu projektinimeks Põrr, mis loodetavasti muutub edaspidi projektinimeks Zumm. Et ta siis täitsa kenasti põriseb ja esimesed prooviringid kinnitasid, et ka liigub. Seismajäämisega aga ilmnes probleeme: pidureid na vähevõitu. Vaja sättida. Roostet on ka veidike siin-seal, nagu selleealisel aparaadil ikka, aga üldiselt vägagi hästi säilinud eksemplar. Ja veel millised seksikad stanged!
Mõte oli otsida võimalikult uus ja roostest prii kere, sest Euroopas lõpetati tootmine 70-date keskel, mudeliga 1303. Seega uuemad masinad on kõik Mexico-Käferid, sisuliselt vanema Typ-1 koopiad.
Euro-Põrnikas mudel 1302/1303 omas küll paremaid ketaspidureid, moodsamat vedrustust, samas suuremat suht ebaesteetilist punnis esiklaasi. Kuid need saada olevad masinad on kõik jubeväga roostepuretud kehvapoolsed. Või kui kere on taastatud, siis sakslane lisab hinnale 0-i lõppu. Eestis pole Põrnika-kultuur teenimatult eriti moes, margiklubi positiivse erandina, aga see on hoopis eri teema.

Miks baasiks just Põrnikas?
Esiteks, selles autos on stiili! Tüübi juured ulatuvad aastasse 1936, mil Ferdinand Porsche, vastavalt Aadu korraldusele, lõi igale tublile aaria perele taskukohase, töökindla ja tolle aja mõistes ökonoomse peresõiduki, mis passib ka Autobahnile kulgema.
Teiseks, Põrnika elektritoitele ümbertegemine on üpris mugav ja lihtne. Tagamootor, mille asendamine elektrilisega ei eelda erilist tuumateadust. Veermik jääb praktiliselt muutmata, pole vajadust ka elektrilise vaakumpumba järele pidurivõimendile. Pole ka roolivõimendit. Masin ise on piisavalt kerge. Esimeseks elektriautoks ideaalilähedane.

16 august 2011

Algus

Nonii, ülalpool järgnev saab olema ühe pikaajalise kinnisidee - elektriauto - realiseerimise kirjeldus.
Siinkohal tänan ja märgin ära Toomase, kes kogu sellele hullumeelsusele konkreetse õla alla toetas ja kelleta piinav mõte oleks jäänud piinavaks mõtteks väga pikaks ajaks. Järgnev siis saab olema kirjeldus, miks ja kuidas. Ilmarahvale õpetuseks ja hoiatuseks. Nüüd kui auto kui selline on Eestis juba uskumatud 115 aastat.
Et tegemist pole mingi lootusetu hullumeelsusega, kinnitavad huvilisele mitmed näited netiavarustest. Näiteks kaaskannataja Mardi loomus.