Praktika on tõe kriteerium ja ka seekord sedamoodi. Ümberehituse märkega ja muudetud andmetega uus tehniline pass käes:
Kusjuures registrikeskusega sujus kõik väga kenasti, au ja kiitus neile. Passi märgiti küll elektrimootori maksimaalne võimsus, mitte nimivõimsus, kuid see pisiasi märkimisväärselt ei häiri.
"See võib tunduda kummaline," räägib H. Palamets Junior III auditooriumis aastal 2111, "aga aastal 2011 sõitsid kõik autodega, mis hävitasid töötamisel haruldasi naftaprodukte. Nende autode mootorid olid nii kuumad, et jahutusvesi peaaegu kees ning heitgaasid olid nii mürgised, et tapsid inimese ühe tunniga, kui see jäi töötava autoga samasse garaaži..."
14 juuni 2012
11 juuni 2012
04 juuni 2012
Hm...
Kipub meelele ikka ja taas võrdlus Mitsubishi iMiev elektriautoga, mis samas klassis Põrnikaga. Väidavad, et too peaks liikuma tarbides 10kWh/100km kohta. Ehk siis 100Wh / 1km. Paganama pisike nummer küll, ei ole miskit öelda. Kripeldama jääb, et kust see on mõõdetud, kas aku ja mootori vahelt? Või seinakontakti ja laadija vahelt? Esimesel juhtumil on olukord ikka segane, sest siis ei näidata laadimise käigus tekkivaid kadusid. Teisel juhtumil oleks olukord tõesti kahtlaselt suurepärane, või siis mitte - kui näiteks sellise kulutuse tarvis on vajalik liikumine ideaaltingimustes, näiteks tasasel maal, ülisiledal asfaldil ja kiirusega 30-40 kmh vmt.
Kui aga reaalsetes liiklustingimustes saavutatakse iMieviga 70-80 km läbisõitu, siis oleks see raskema sõidujalaga täiesti ootuspärane näitaja ja poleks eriti mõtet ajada seda talve kaela, tõenäoliselt oleks suvised numbrid lähedased. Mõningate elektrisõidukite energeetilisi numbreid (kohati tekib küll imestust, et kust laest need välja tõmmatud on).
Ja see müüt, mida järjekindlalt nämmutatakse, et elektriauto talvel ei sõida - no miks ei sõida, sõidab ju küll. Mis seal siis talvel justkui ei toimi?
Elektrimootor - toimetab suurepäraselt külmas. Ajalehtedes kirjutati "elektriautode omanikud ei saa talvel mootorit käivitatud". No andke andeks, mida jura :)
Akud - toimetavad suurepäraselt, kuni on soojad. Akud soojenevad ise laadimise käigus ja kõvema külmaga peab soojendama laadimise ajal juurde, ning need püsivad soojad kaua tänu oma massiivsusele. Isegi kuni 48h peale soojendamise lõpetamist. Ja soojast akust saab energiat probleemitult.
Salongi soojendus - kui see lahendada praktiliselt, ei ole ka sellega probleemi. Laadimise ajal tuleb soojendada salong ette, siis pole liikuma hakates tarvis akudest energiat kütmisele liigselt kulutada. Ette soojendatud salongi on kergem soojana hoida, kui külma salongi akude energia varal üles kütta. Kusjuures tegelikult piisab salongi kütmiseks sõidu ajal 1,5...2kW soojendist. Mis on suurusjärgu võrra väiksem võimsuse näitaja, kui on tarvis auto enda liigutamiseks. Seega küttele üle 10% voolutarbimisest ei tohiks langeda ka halvimal juhul, kui kütta otse elektripuhuriga.
Aga eks hobuste omanikud ka pahandasid ja olid umbusklikud, kui need esimesed bensini-autumobiilid ilmusid teedele nii sadakond aastat tagasi - ajavat obesed lõhkuma ja vankrid kraavi, ning pidada koledaste haisema et hinge ära lämmatab. Paremb kui punase lipuga mees kõnnib autumobiili ees ja teine selle järel, et kõik ristiinimesed saaksivad õigeaegselt ära hoitatet ja teepäält kõrvale jõuaksivad ärahüpata :)
Kui aga reaalsetes liiklustingimustes saavutatakse iMieviga 70-80 km läbisõitu, siis oleks see raskema sõidujalaga täiesti ootuspärane näitaja ja poleks eriti mõtet ajada seda talve kaela, tõenäoliselt oleks suvised numbrid lähedased. Mõningate elektrisõidukite energeetilisi numbreid (kohati tekib küll imestust, et kust laest need välja tõmmatud on).
Ja see müüt, mida järjekindlalt nämmutatakse, et elektriauto talvel ei sõida - no miks ei sõida, sõidab ju küll. Mis seal siis talvel justkui ei toimi?
Elektrimootor - toimetab suurepäraselt külmas. Ajalehtedes kirjutati "elektriautode omanikud ei saa talvel mootorit käivitatud". No andke andeks, mida jura :)
Akud - toimetavad suurepäraselt, kuni on soojad. Akud soojenevad ise laadimise käigus ja kõvema külmaga peab soojendama laadimise ajal juurde, ning need püsivad soojad kaua tänu oma massiivsusele. Isegi kuni 48h peale soojendamise lõpetamist. Ja soojast akust saab energiat probleemitult.
Salongi soojendus - kui see lahendada praktiliselt, ei ole ka sellega probleemi. Laadimise ajal tuleb soojendada salong ette, siis pole liikuma hakates tarvis akudest energiat kütmisele liigselt kulutada. Ette soojendatud salongi on kergem soojana hoida, kui külma salongi akude energia varal üles kütta. Kusjuures tegelikult piisab salongi kütmiseks sõidu ajal 1,5...2kW soojendist. Mis on suurusjärgu võrra väiksem võimsuse näitaja, kui on tarvis auto enda liigutamiseks. Seega küttele üle 10% voolutarbimisest ei tohiks langeda ka halvimal juhul, kui kütta otse elektripuhuriga.
Aga eks hobuste omanikud ka pahandasid ja olid umbusklikud, kui need esimesed bensini-autumobiilid ilmusid teedele nii sadakond aastat tagasi - ajavat obesed lõhkuma ja vankrid kraavi, ning pidada koledaste haisema et hinge ära lämmatab. Paremb kui punase lipuga mees kõnnib autumobiili ees ja teine selle järel, et kõik ristiinimesed saaksivad õigeaegselt ära hoitatet ja teepäält kõrvale jõuaksivad ärahüpata :)
02 juuni 2012
Energiakulu
Väike energiakulu arvestus, amatöörlikest mõõteseadmetest tingitud lõtkuga muidugi:
Mõõtmise tingimused:
Akud sõidueelselt 100% laetud.
Sõidetud distants (100% linnasõit): 13,3 km
Sõitmise ajal oli sekundaarsete tarbijate osakaal minimaalne - LED päevasõidutuled, kütet ei kasutatud, piduri- ja suunatulede kasutamine vastavalt vajadusele. Töötas mootori jahutusventilaator võimsusega 20W. Kokku 12V süsteemi tarbimine ca 60W jooksvalt. Sõidustiil - säästlik.
Akud sõidujärgselt uuesti vooluvõrgust 100% täis laetud.
Peale sõitu vooluvõrgust laaditud energiahulk: 2,13 kWh
Energiakulu: 160,15 Wh/km
Seega 1 kWh energiaga pääseb 6,24 km kaugusele. Mis teeb omakorda 100 km läbimiseks vajalikuks energiahulgaks 16 kWh. Mis on täna EE kWh hind, on raske üheselt määratleda, kasutusel on erinevad hinnapaketid. Teatud allikatest pärit info alusel võib siis oletada, et elekter maksab 9,46 eurosenti kWh koos võrguteenuse ja kõigi maksudega (28.05.2012). Võtteks viidatud hinna arvestuse aluseks, teeb siis 100 km läbimiseks vajaliku energia hinnaks €1,69.
Siit viktoriini küsimus: mitu liitrit bensiini saab sama raha eest, kui liiter maksab täna €1,359? Ja kui kaugele saab selle bensiinikogusega sõita, kui auto tarbib näiteks 8L/100 km?
Mõõtmise tingimused:
Akud sõidueelselt 100% laetud.
Sõidetud distants (100% linnasõit): 13,3 km
Sõitmise ajal oli sekundaarsete tarbijate osakaal minimaalne - LED päevasõidutuled, kütet ei kasutatud, piduri- ja suunatulede kasutamine vastavalt vajadusele. Töötas mootori jahutusventilaator võimsusega 20W. Kokku 12V süsteemi tarbimine ca 60W jooksvalt. Sõidustiil - säästlik.
Akud sõidujärgselt uuesti vooluvõrgust 100% täis laetud.
Peale sõitu vooluvõrgust laaditud energiahulk: 2,13 kWh
Energiakulu: 160,15 Wh/km
Seega 1 kWh energiaga pääseb 6,24 km kaugusele. Mis teeb omakorda 100 km läbimiseks vajalikuks energiahulgaks 16 kWh. Mis on täna EE kWh hind, on raske üheselt määratleda, kasutusel on erinevad hinnapaketid. Teatud allikatest pärit info alusel võib siis oletada, et elekter maksab 9,46 eurosenti kWh koos võrguteenuse ja kõigi maksudega (28.05.2012). Võtteks viidatud hinna arvestuse aluseks, teeb siis 100 km läbimiseks vajaliku energia hinnaks €1,69.
Siit viktoriini küsimus: mitu liitrit bensiini saab sama raha eest, kui liiter maksab täna €1,359? Ja kui kaugele saab selle bensiinikogusega sõita, kui auto tarbib näiteks 8L/100 km?
27 mai 2012
Tõsisem sõidukatse
Sai siis autoga tiirutatud, kuni aku tühjaks sai. SOC-meetrit peab uskuma, kõneles täit tõtt - kui näitas tühja akut, siis nii ka oli, pisukese varuga. Läbisõitu kogunes 65 km. Sellest 2x10 km juppi maanteesõitu 80-90 kmh ja ülejäänud tiirutasin linnas,
linnakiirustel ja üsna ühe jutiga, selline stop n'go keskmine linnaliiklus, tempos püsimine ei olnud probleem. On seda vähe või palju? Nii ja naa... Ootused
olid muidugi veidi kõrgemad, nii 100 km kanti. Kogenumad ütlevad, et kui akud
treenitud saavad ja mootori harjad sisse töötavad, siis läbisõit pikeneb. Samuti ilmselt saab pikema üldläbisõidu, kui sõita mitmes jupis, mitte ühekorraga - akude laengud saavad aega tasanduda.
Õuetemperatuuriga +23C soojenes mootor 60C kraadini, lisajahutuse puhur on väga abiks asi.
Õuetemperatuuriga +23C soojenes mootor 60C kraadini, lisajahutuse puhur on väga abiks asi.
Ühtlaselt tasasel maal linnakiirusega liikudes saab hakkama 30-50A ringis vooluga. Kiirendused
ja mäkkesõidud on muidugi eri teema. Näiteks Tartus Narva mägi on nüüd teada kui 120A mägi, aga Jakobi
mägi on suisa 200A mägi. Viimane on õnneks lühike jupike.
Linnas on päris paras sõita kolmanda käiguga. Õnnestub nii paigaltvõtt kui
kruisimine. Voolukulu suhtes pole vahet, kas võtta paigalt teise või kolmanda
käiguga. Kolmandaga on kiirendus 0-30 kmh veidi aeglasem kui teise käiguga. Kui
on viitsimist kangiga ämmeldada, siis võib paigalt võtta teisega ja 30-40 kmh
juures vahetada kolmandale, saab mineku veidi äkilisemaks. Esimene käik on
puhtalt aeglaseks manööverdamiseks, sõitmisel pole vajadust seda kasutada. Päris mõnus linnaautokene :)
24 mai 2012
Tagasilöögid ja edasiminekud
Nagu ikka tekib igas projektis tagasilööke, mida peab leevendama uute ideedega edasiminekuga. Tekkis tagasilöök akupaki laetuse indikaatoriga (SOC - State Of Charge Indicator). Saabus teine kaugelt ja kaua, peale saabumist osutus vigaseks. Õnnestus siiski remontida, üks SMD takisti oli ära katkenud.
Teiseks tagasilöögiks osutus küttesüsteemi analoog termostaadi ebatäpsus. Sai asendatud digitaalsega, mis peaks olema märgatavalt täpsema temperatuuri reguleerimisega. Sobiv 12V toitega digitaalne termoregulaator leidus seekord akvaariumi maailmast. Sobis paigaldada väga hästi sinna, kus muidu laiutas tuhatoos.
Veel on paigaldada tahomeetri anduri impulsiketas ja ühendada andur ise. Ja vormistada elektrilisus. Lõpusirge seega :)
Vaade kokpiti:
E-auto ei pargi, vaid laadib:
Teiseks tagasilöögiks osutus küttesüsteemi analoog termostaadi ebatäpsus. Sai asendatud digitaalsega, mis peaks olema märgatavalt täpsema temperatuuri reguleerimisega. Sobiv 12V toitega digitaalne termoregulaator leidus seekord akvaariumi maailmast. Sobis paigaldada väga hästi sinna, kus muidu laiutas tuhatoos.
Veel on paigaldada tahomeetri anduri impulsiketas ja ühendada andur ise. Ja vormistada elektrilisus. Lõpusirge seega :)
Vaade kokpiti:
E-auto ei pargi, vaid laadib:
18 mai 2012
Värvitööd valmis
Kuna värvitööd kiskusid vägisi keretöödeks, siis võttis asi aega. 18.05 said värvitööd valmis. Jätkub elektriosa arendamine.
Tellimine:
Postitused (Atom)


