15 märts 2012
10 märts 2012
Küttesüsteemi paigaldamine
Kütteseadme modifitseerimine jõudis niikaugele, et sai hakata paigaldama. Plaan panna ahi käima propaangaasi toitel. Vaja oli sobitusdetaili Webasto 80 mm õhutoru ja ahju 70 mm väljundtutsi vahele. Tehtud sai ka sädesüütele üleviimiseks vajalik pulsigeneraator ja temperatuuri reguleerimiseks elektrooniline termostaat. Parim küünal süütamiseks on ülipika keermega NGK LZKAR7A, mis muidu kasutusel vist küll ainsana Polarise uusima XP-põlvkonna ATV-del.
Ahjuks on "Vene-Webasto" ШААЗ-015. Küttevõimsust 2kW. Elektrit tarbib ahi ventilaatori mootori, elektronsüüte ja gaasiklapiga kokku ca 40W. Originaalis kasutusel Луаз marki maastikumasinates. Ahi on NOS aastast 1983. Venemaal muide toodetakse seda ahju senimaani. Ja isegi kasutusjuhend ja paigaldusjuhend on saadaval.
Ahjuks on "Vene-Webasto" ШААЗ-015. Küttevõimsust 2kW. Elektrit tarbib ahi ventilaatori mootori, elektronsüüte ja gaasiklapiga kokku ca 40W. Originaalis kasutusel Луаз marki maastikumasinates. Ahi on NOS aastast 1983. Venemaal muide toodetakse seda ahju senimaani. Ja isegi kasutusjuhend ja paigaldusjuhend on saadaval.
04 märts 2012
03 märts 2012
Veermiku modifitseerimine
Läbi vajunud eesmise vedrustuse abiks saabusid Inglismaalt lisavedrudega coilover amordid.
Originaalamordid, eesmised:
Sama soojaga vahetatud ka tagumised:
Ja need väljalasketorude otsad lihtsalt peavad Põrnikal olema. Vuhvlid küll, aga fun:
Originaalamordid, eesmised:
Coilover amortide paigaldamise järel hakkas esivedrustus jälle kenasti kandma:
Ja need väljalasketorude otsad lihtsalt peavad Põrnikal olema. Vuhvlid küll, aga fun:
Tiir jäärada päeva lõpetuseks tõstis taas meeleolu :)
20 veebruar 2012
Liikumine motiveerib
Auto liikumasaamine motiveerib tegevust konkreetsemalt läbi viima. Viimistletud salongiakude kast ja lõplikult installeeritud laadijad:
Samuti hakkab valmima installatsioon eesotsas:
Ja mootoritoas:
Esivedrustuse pehmus andis tunda akude paigalduse järel, vajus täiega läbi. Otsingud lisavedrudega (coilover) amortide asjus.
Samuti hakkab valmima installatsioon eesotsas:
Ja mootoritoas:
Esivedrustuse pehmus andis tunda akude paigalduse järel, vajus täiega läbi. Otsingud lisavedrudega (coilover) amortide asjus.
19. veebruar 2012
19. veebruar 2012 on see päev, mil VälkWagen hakkas päriselt sõitma elektrijõul. Hoovis sai tehtud päris uhkeid tiirusid, auto käitub tagaveolisele sobivalt ka libedal. Elektrimootoril momenti jagub. Autos sees istudes on veermiku hääled kuulda, väljast vaadates on sõiduriist üsna hääletu.
Klipp 1 ja klipp 2.
Klipp 1 ja klipp 2.
14 veebruar 2012
12V
12V süsteem sai poweri taha. Inverter annab voolu kuni 29A, sisendpingeks sobib 72...144VDC. Kaalu on inverteril 1,3kg, see on suur massisäästja võrreldes tavalise akuga 12V süsteemi toiteks. Inverteri väljundpinget annab seadistada kõrgemaks kui aku pinge oleks, sest auto tarbijad on mõeldud kasutamiseks ca 14V pardapingega. Näiteks pooltühja aku pinge korral jäävad tuled tuhmiks ja kojamehed aeglaseks.
Voolukulu 8A annavad pooltuled, koos parkidega. Täistuled 9A. Lülitasin koos pooltuledega prooviks ka kojamehed sisse, voolukulu tõusis 11A.
Volt-ampermeeter võttis ka pildi ette. Ajutiselt on süsteem töös 7 aku pealt, pingega 88V. Ampermeeter ei ole veel vooluringi ühendatud, näit displeil tuleneb mõõtjameetri ebatäpsusest. 1A viga on antud juhul aktseptitav:
Voolukulu 8A annavad pooltuled, koos parkidega. Täistuled 9A. Lülitasin koos pooltuledega prooviks ka kojamehed sisse, voolukulu tõusis 11A.
Volt-ampermeeter võttis ka pildi ette. Ajutiselt on süsteem töös 7 aku pealt, pingega 88V. Ampermeeter ei ole veel vooluringi ühendatud, näit displeil tuleneb mõõtjameetri ebatäpsusest. 1A viga on antud juhul aktseptitav:
Tellimine:
Postitused (Atom)